Kiriku nimepäev 4. detsembril 2016
Pühapäeval, 4. detsembril 2016 peeti kiriku nimipühaku Püha Nikolause mälestuspäeva. Missale järgnenud koosviibimisel osales külalisena kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, kes rääkis kaplani töö argipäevast
5. mail 2017 toimus talgupäev
Reede, 5. mai õhtul toimus talgupäev kogudusemaja õuel. Hulga abilistega said riisutud puudelt langenud lehed ning talvel langetatud puud. Täname kõiki abilisi!
Fotod: Maidu Leever
Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast
Kristuse kirikus on ainsaks reegliks ja juhtnööriks, millest tuleb juhinduda ning mille järgi tuleb vaagida ja hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid, ilmutatud Jumala Sõna.
Apostel Paulus manitseb hingekarjaseid: «Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega. Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu, ja pööravad end eemale tõest.» (2Tm 4:2–4)
Ajal, mil kristliku jumala- ja inimesekäsituse kesksed mõisted – patt, arm, abielu, perekond – on hägustumas või neile tahetakse anda lausa uus sisu, tahame korrata üle mõningad õpetused, mille kirik on oma Issandalt saanud ja mida ta on alati uskunud, õpetanud ja kuulutanud.
1. Jumal ja inimene. Jumal, kes on iseeneses lõpmatult täiuslik, on üksnes armastuse pärast loonud inimese, oma näo järgi ja oma sarnaseks. Inimese kõrgeim kutsumus on näha oma Loojat ning elada igavesti ühtsuses Temaga.
2. Patt. Pattulanguse tõttu on inimese ühendus Jumalaga, oma elu algpõhjuse ja allikaga, katkenud. Ühes sellega on inimene kaotanud algse puhtuse, tema jumalanäolisus ja kõik sellest tulenev, sealhulgas tahtevabadus, õige arusaamine heast ja kurjast, armastusest ja tõest on patust moonutatud.
3. Patune vajab armu. Pääsemiseks, lepituse ja taasühenduse leidmiseks oma Loojaga vajab inimene Jumala armu ja halastust, mis kingib jumaliku õigluse poolt hukkamõistetud patusele andeksandmise ja meeleparanduse võimaluse.
4. Jumal tahab patuseid muuta. Jumal armastab iga inimest sellisena, nagu ta on, kuid Jumala armastuse juurde kuulub, et Ta ei jäta inimest selliseks, nagu ta on, vaid tahab teda uuendada ja muuta – oma Poja näo sarnaseks (Rm 8:29).
5. Inimene loodi meheks ja naiseks. Inimese põhiolemuse ja seeläbi tema jumalanäolisuse juurde kuulub ka soolisus. Jumal on inimese loonud meheks ja naiseks, teineteist täiendama ning nõnda vastastikuses ja uut elu esiletoovas armastuses teostama nii oma tõelist inimlikku kutsumust kui ka jumalasarnasust.
6. Abielu on osa loomiskorrast. Mehe ja naise suhe, nii abieluline teineteise toetamine kui ihulik üheks saamine, on Jumala tahe ja osa jumalikust loomiskorrast, mis peegeldab Jumala kui igasuguse elu ja olemise allika ja esiletooja enda olemust.
7. Jumala ja Tema rahva suhe. Pühakiri võrdleb Jumala ja Tema rahva suhet sageli mehe ja naise vahelise armastus- ja abielusuhtega, esitades seda kui ideaali isegi siis, kui tegelikkus sellele ideaalile ei vasta, kui Jumala ustavusele vastab inimene omapoolse truudusetusega.
8. Abielu kui lunastuse ja lepituse sümbol. Uus Testament võtab selle vanatestamentliku võrdpildi üle ja ülendab seda veelgi. Abielust, ühe mehe ja ühe naise täielikust andumusest teineteisele saab lunastuse ja lepituse sümbol: nagu Kristus armastab, toidab ja hellitab kogudust ning on iseennast meie eest loovutanud, et meid pühitseda, nii peab ka mees oma naist armastama ja tema poole hoidma ning need kaks saavad üheks (vrd Ef 5:25–32).
9. Seksuaalsus kui Jumala kingitus. Seksuaalsus on Jumala suur kingitus inimesele selleks, et inimene saaks kogu oma olemuse, nii hinge kui ihuga, elada ennast lõpuni andvas ja teist täielikult vastuvõtvas armastuses. Selle juurde kuuluvad lahutamatult vastastikune austus, tingimusetu truudus ja valmisolek olla osalised suurimas Jumala imes: elu edasiandmises, uue elu esiletoomises.
Seepärast on kõik mehe ja naise abielust väljapoole jäävad seksuaalsuhted Jumala poolt kingitu ja Tema tahte moonutamine ehk patt: eksimus nii Jumala kui tegelikult ka inimese enda tõelise olemuse ja jumaliku kutsumuse vastu. Pühakiri ütleb, et miski sellest ei päri Jumala riiki (1Kr 6:9–10). See kõik taandub viimselt ühele ja samale, langusjärgse inimese peamisele kiusatusele: olla nagu Jumal, määrata ise, mis on hea ja mis on kuri, viimaks tõugata Jumal troonilt ja asuda ise Tema kohale.
10. Jumal on andnud meile teada, mis on hea. «Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?» (Mi 6:8).
Kõige selgemalt tuleb see esile kümnes käsus, mis on võetavad kokku kohustusena armastada Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast. Olgu meie eksimuseks uskmatus või ebajumalateenistus, hoolimatus Issanda nime või Tema päeva pühitsemise suhtes, vanemate mitte austamine, kellegi elu ja tervise kahjustamine, abielurikkumine, vargus, valetamine või himustamine – kõigi kohta ütleb Pühakiri: «Ei ole õiget, ei ühtainsatki … sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud Tema veres lepitusohvriks usu kaudu.» (Rm 3:10.23–25)
11. Patust rikutud inimene on jõuetu ennast ise muutma. Langusjärgne inimene ei suuda ilma Jumala abita kiusatusele vastu panna ning annab end Jumalat ja Tema tahet hüljates kurja meelevalda. Inimesest, kelle üle valitseb patt, saab ülekohtu ori ja tööriist (vrd Rm 6) ning teda võib päästa ja uuendada üksnes Jumala lunastav ja pühitsev arm Kristuses.
12. Kristus kutsub patuseid pöörduma ja muutuma. Samamoodi kutsub ka Tema kirik kõiki patuseid tagasi: pöörduma ja meelt parandama, andestust ja lepitust otsima ning Jumala armu abiga oma elu muutma. Inimene ei pea jääma selleks, kes ta on praegu, langenuna. Jumala Sõna julgustab meid muutuma ja uueks saama, katsudes läbi, mis on Jumala tahtmine, hea, meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). See on Jumala hindamatu armukink, kuna meid «pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga meie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega» (1Pt 1:18-19).
Mingit vastupidist sõnumit kirik endale lubada ei saa. Tõeline armastus nõuab patu nimetamist selleks, mis see on, ning patuse tagasikutsumist hukatuse teelt ja igavese elu teele juhtimist. Sellest lähtudes lükkame tagasi kõik vastupidised õpetused ja kiriklikud praktikad, kes neid ka ei esitaks ega kaitseks.
Rene Alberi, Enn Auksmann, Ahti Bachblum, Georg Glaase, Patrik Göransson, Eenok Haamer, Markus Haamer, Siimon Haamer, Teet Hanschmidt, Arne Hiob, Toivo Hollo, Villu Jürjo, Algur Kaerma, Peeter Kaldur, Urmas Karileet, Avo Kiir, Aare Kimmel, Margus Kirja, Jaanus Klaas, Peeter Krall, Kalju Kukk, Mihkel Kukk, Tiit Kuusemaa, Kalle Kõiv, Tiit Lastik, Leo Lekarkin, Ülo Liivamägi, Tõnu Linnasmäe, Joel Luhamets, Kristjan Luhamets, Esa Luukkala, Aarne Lätte, Tiit Maasikmäe, Meelis Malk, Kalle Mesila, Magne Mølster, Andrus Mõttus, Andres Mäevere, Annely Neame, Hannes Nelis, Toomas Nigola, Margit Nirgi, Jaan Nuga, Raigo Ojamets, Arvet Ollino, Urmas Oras, Urmas Paju, Kaido Petermann, Ivo Pill, Merle Prass-Siim, Mehis Pupart, Andres Põder, Jaak Pärnamägi, Rene Reinsoo, Marek Roots, Kaido Saak, Üllar Salumets, Joel Siim, Kristjan Simson, Triin Simson, Tiit Zeiger, Enno Tanilas, Tõnu Taremaa, Tauno Teder, Joona Toivanen, Illimar Toomet, Ants Tooming, Anti Toplaan, Jaanus Torrim, Veiko Vihuri.
Apostel Paulus manitseb hingekarjaseid: «Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega. Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu, ja pööravad end eemale tõest.» (2Tm 4:2–4)
Ajal, mil kristliku jumala- ja inimesekäsituse kesksed mõisted – patt, arm, abielu, perekond – on hägustumas või neile tahetakse anda lausa uus sisu, tahame korrata üle mõningad õpetused, mille kirik on oma Issandalt saanud ja mida ta on alati uskunud, õpetanud ja kuulutanud.
1. Jumal ja inimene. Jumal, kes on iseeneses lõpmatult täiuslik, on üksnes armastuse pärast loonud inimese, oma näo järgi ja oma sarnaseks. Inimese kõrgeim kutsumus on näha oma Loojat ning elada igavesti ühtsuses Temaga.
2. Patt. Pattulanguse tõttu on inimese ühendus Jumalaga, oma elu algpõhjuse ja allikaga, katkenud. Ühes sellega on inimene kaotanud algse puhtuse, tema jumalanäolisus ja kõik sellest tulenev, sealhulgas tahtevabadus, õige arusaamine heast ja kurjast, armastusest ja tõest on patust moonutatud.
3. Patune vajab armu. Pääsemiseks, lepituse ja taasühenduse leidmiseks oma Loojaga vajab inimene Jumala armu ja halastust, mis kingib jumaliku õigluse poolt hukkamõistetud patusele andeksandmise ja meeleparanduse võimaluse.
4. Jumal tahab patuseid muuta. Jumal armastab iga inimest sellisena, nagu ta on, kuid Jumala armastuse juurde kuulub, et Ta ei jäta inimest selliseks, nagu ta on, vaid tahab teda uuendada ja muuta – oma Poja näo sarnaseks (Rm 8:29).
5. Inimene loodi meheks ja naiseks. Inimese põhiolemuse ja seeläbi tema jumalanäolisuse juurde kuulub ka soolisus. Jumal on inimese loonud meheks ja naiseks, teineteist täiendama ning nõnda vastastikuses ja uut elu esiletoovas armastuses teostama nii oma tõelist inimlikku kutsumust kui ka jumalasarnasust.
6. Abielu on osa loomiskorrast. Mehe ja naise suhe, nii abieluline teineteise toetamine kui ihulik üheks saamine, on Jumala tahe ja osa jumalikust loomiskorrast, mis peegeldab Jumala kui igasuguse elu ja olemise allika ja esiletooja enda olemust.
7. Jumala ja Tema rahva suhe. Pühakiri võrdleb Jumala ja Tema rahva suhet sageli mehe ja naise vahelise armastus- ja abielusuhtega, esitades seda kui ideaali isegi siis, kui tegelikkus sellele ideaalile ei vasta, kui Jumala ustavusele vastab inimene omapoolse truudusetusega.
8. Abielu kui lunastuse ja lepituse sümbol. Uus Testament võtab selle vanatestamentliku võrdpildi üle ja ülendab seda veelgi. Abielust, ühe mehe ja ühe naise täielikust andumusest teineteisele saab lunastuse ja lepituse sümbol: nagu Kristus armastab, toidab ja hellitab kogudust ning on iseennast meie eest loovutanud, et meid pühitseda, nii peab ka mees oma naist armastama ja tema poole hoidma ning need kaks saavad üheks (vrd Ef 5:25–32).
9. Seksuaalsus kui Jumala kingitus. Seksuaalsus on Jumala suur kingitus inimesele selleks, et inimene saaks kogu oma olemuse, nii hinge kui ihuga, elada ennast lõpuni andvas ja teist täielikult vastuvõtvas armastuses. Selle juurde kuuluvad lahutamatult vastastikune austus, tingimusetu truudus ja valmisolek olla osalised suurimas Jumala imes: elu edasiandmises, uue elu esiletoomises.
Seepärast on kõik mehe ja naise abielust väljapoole jäävad seksuaalsuhted Jumala poolt kingitu ja Tema tahte moonutamine ehk patt: eksimus nii Jumala kui tegelikult ka inimese enda tõelise olemuse ja jumaliku kutsumuse vastu. Pühakiri ütleb, et miski sellest ei päri Jumala riiki (1Kr 6:9–10). See kõik taandub viimselt ühele ja samale, langusjärgse inimese peamisele kiusatusele: olla nagu Jumal, määrata ise, mis on hea ja mis on kuri, viimaks tõugata Jumal troonilt ja asuda ise Tema kohale.
10. Jumal on andnud meile teada, mis on hea. «Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?» (Mi 6:8).
Kõige selgemalt tuleb see esile kümnes käsus, mis on võetavad kokku kohustusena armastada Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast. Olgu meie eksimuseks uskmatus või ebajumalateenistus, hoolimatus Issanda nime või Tema päeva pühitsemise suhtes, vanemate mitte austamine, kellegi elu ja tervise kahjustamine, abielurikkumine, vargus, valetamine või himustamine – kõigi kohta ütleb Pühakiri: «Ei ole õiget, ei ühtainsatki … sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud Tema veres lepitusohvriks usu kaudu.» (Rm 3:10.23–25)
11. Patust rikutud inimene on jõuetu ennast ise muutma. Langusjärgne inimene ei suuda ilma Jumala abita kiusatusele vastu panna ning annab end Jumalat ja Tema tahet hüljates kurja meelevalda. Inimesest, kelle üle valitseb patt, saab ülekohtu ori ja tööriist (vrd Rm 6) ning teda võib päästa ja uuendada üksnes Jumala lunastav ja pühitsev arm Kristuses.
12. Kristus kutsub patuseid pöörduma ja muutuma. Samamoodi kutsub ka Tema kirik kõiki patuseid tagasi: pöörduma ja meelt parandama, andestust ja lepitust otsima ning Jumala armu abiga oma elu muutma. Inimene ei pea jääma selleks, kes ta on praegu, langenuna. Jumala Sõna julgustab meid muutuma ja uueks saama, katsudes läbi, mis on Jumala tahtmine, hea, meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). See on Jumala hindamatu armukink, kuna meid «pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga meie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega» (1Pt 1:18-19).
Mingit vastupidist sõnumit kirik endale lubada ei saa. Tõeline armastus nõuab patu nimetamist selleks, mis see on, ning patuse tagasikutsumist hukatuse teelt ja igavese elu teele juhtimist. Sellest lähtudes lükkame tagasi kõik vastupidised õpetused ja kiriklikud praktikad, kes neid ka ei esitaks ega kaitseks.
Rene Alberi, Enn Auksmann, Ahti Bachblum, Georg Glaase, Patrik Göransson, Eenok Haamer, Markus Haamer, Siimon Haamer, Teet Hanschmidt, Arne Hiob, Toivo Hollo, Villu Jürjo, Algur Kaerma, Peeter Kaldur, Urmas Karileet, Avo Kiir, Aare Kimmel, Margus Kirja, Jaanus Klaas, Peeter Krall, Kalju Kukk, Mihkel Kukk, Tiit Kuusemaa, Kalle Kõiv, Tiit Lastik, Leo Lekarkin, Ülo Liivamägi, Tõnu Linnasmäe, Joel Luhamets, Kristjan Luhamets, Esa Luukkala, Aarne Lätte, Tiit Maasikmäe, Meelis Malk, Kalle Mesila, Magne Mølster, Andrus Mõttus, Andres Mäevere, Annely Neame, Hannes Nelis, Toomas Nigola, Margit Nirgi, Jaan Nuga, Raigo Ojamets, Arvet Ollino, Urmas Oras, Urmas Paju, Kaido Petermann, Ivo Pill, Merle Prass-Siim, Mehis Pupart, Andres Põder, Jaak Pärnamägi, Rene Reinsoo, Marek Roots, Kaido Saak, Üllar Salumets, Joel Siim, Kristjan Simson, Triin Simson, Tiit Zeiger, Enno Tanilas, Tõnu Taremaa, Tauno Teder, Joona Toivanen, Illimar Toomet, Ants Tooming, Anti Toplaan, Jaanus Torrim, Veiko Vihuri.
Ajarännu kohvik
Juulikuu eelviimasel päeval toimus Lihula vallas kohvikutepäev. Kirblas avati sel päeval kohvik kogudusemaja õuel, nimeks Ajarännukohvik.
Kohvikus rännati ajas mitmel viisil – ajaloolane Mati Mandel viis läbi rännaku ajas, osaühing Kirbla tõi meid tänapäevasesse robotlauta ning lapsed said tutvuda oma vanemate lapsepõlve aegsete mängudega. Lisaks said kohviku külastajad koguduse majas vaadata Kirbla Maanaiste Seltsingu käsitöönäitust, rännata fotode najal kolhoosi- ja sovhoosiaegses Kirbla külas ning trükkida kirjutusmasinaga.
Muidugi ei puudunud kohviku letilt kolhoosi-sovhoosiaegsed ampsud, igale ametipostile oli midagi. Osta sai näiteks agronoomi ampsu, oktoobrilapse einet, pioneeri maiust, brigadiri kõhutäidet ja palju muud.
Kohvikust teenitud tulu – 258 eurot – annetasid korraldajad EELK Kirbla kogudusele.
Ajarännukohvik sai teoks paljude abiliste koostöös. Täname Lihula Vallavalitsust, EELK Kirbla kogudust, Kirbla külaseltsi, osaühingut Kirbla, Vanamõisa Külade Ühendust, Kirbla Maanaiste Seltsingut ja ajaloolast Mati Mandelit. Suur tänu ka külalistele, meie kohvikust läbi astusid ja nautisid imeilusat päeva ajas rännates.
Angelika Puda
Scripta Annalia 2016
Kohvikus rännati ajas mitmel viisil – ajaloolane Mati Mandel viis läbi rännaku ajas, osaühing Kirbla tõi meid tänapäevasesse robotlauta ning lapsed said tutvuda oma vanemate lapsepõlve aegsete mängudega. Lisaks said kohviku külastajad koguduse majas vaadata Kirbla Maanaiste Seltsingu käsitöönäitust, rännata fotode najal kolhoosi- ja sovhoosiaegses Kirbla külas ning trükkida kirjutusmasinaga.
Muidugi ei puudunud kohviku letilt kolhoosi-sovhoosiaegsed ampsud, igale ametipostile oli midagi. Osta sai näiteks agronoomi ampsu, oktoobrilapse einet, pioneeri maiust, brigadiri kõhutäidet ja palju muud.
Kohvikust teenitud tulu – 258 eurot – annetasid korraldajad EELK Kirbla kogudusele.
Ajarännukohvik sai teoks paljude abiliste koostöös. Täname Lihula Vallavalitsust, EELK Kirbla kogudust, Kirbla külaseltsi, osaühingut Kirbla, Vanamõisa Külade Ühendust, Kirbla Maanaiste Seltsingut ja ajaloolast Mati Mandelit. Suur tänu ka külalistele, meie kohvikust läbi astusid ja nautisid imeilusat päeva ajas rännates.
Angelika Puda
Scripta Annalia 2016
Kirbla kirik vajab uusi aknaid
Ühe akendeta, st tühjade aknaavadega Eestimaa kiriku kohta ütles asjatundja, et selles hoones on parim võimalik sisekliima. Õhu vaba liikumine tagas hea tuuldumise. Kirbla kirikus asjad nii “head” veel ei ole. Aknaklaasi ümbritsev puit veel päris ära ei pudene, aga palju ka ei puudu. Uusi aknaid oleks hädasti vaja. Uusi aknaid on vaja just kiriku tuulutamiseks, et neid saaks vastavalt vajadusele avada ja sulgeda. Kartmata, et raam põrmuks ja klaasid kildudeks pudenevad. Kuna kogudus oma jõuga pea 5000 eurot maksvat tööd ette võtta ei suuda, oleme tänulikud kõigile toetajatele, kes on valmis oma õla alla panema. Kui kõike korraga ei jõua, siis kasvõi ühe või paari akna korrastamine oleks juba tubli samm edasi. Loodetavasti aitab kiriku sisekliima parandamisele kaasa ka paari suure puu mahavõtmine kiriku juurest.
Illimar Toomet, koguduseõpetaja
Scripta Annalia 2016
Illimar Toomet, koguduseõpetaja
Scripta Annalia 2016
Nelipüha külalised
Külalised, olgu neid palju või pisut, teevad Kirbla väikese kiriku ikka rahvarohkeks. Eriti, kui külalistel kaasas kosti, mida harva saada. Nelipühal, 15. mail 2016 oli kogudusel rõõm võõrustada naaberkoguduse Martna lauluansamblit Lia Salumäe juhatusel. Koor pani lauluga kõlama kivise kiriku kui inimeste südamed.
Illimar Toomet, koguduseõpetaja
Scripta Annalia 2016
Illimar Toomet, koguduseõpetaja
Scripta Annalia 2016
Kirbla kirikus teeb niiskus liiga
Aasta 2015 oli väikeses Kirbla koguduses tavapäraselt vaikne. Jumalateenistus on iga kuu 1. ja 3. pühapäeval. Ehkki jumalateenistusel on osalejaid vähevõitu, on kiriku uksed avatud kõigile. Nii mõnelgi korral astus uksest sisse mõni kohalik või kaugem külaline. Rahvarohkemad on surnuaiapüha ja jõuluõhtu jumalateenistused. Õnneks ei ole ühtki jumalateenistust osalejate puuduse tõttu ära jäänud.
Iga-aastaseks tavaks on saanud tähistada koguduse eakate liikmete ja juubilaride sünnipäevi ning Püha Nikolause mälestuspäeva 6. detsembril. Tänavu tähistasime koguduse liikmete sünnipäevi 24. mail pärast nelipüha pidulikku jumalateenistust. Teenistusest võttis lauluga osa Kullamaa koguduse segakoor dirigent Ivi Küla juhatusel.
Eelmise aasta lõpus tähistasime Püha Nikolause mälestuspäeva missaga 7. detsembril Kirbla kirikus, millele järgnes Püha Nikolause päeva tähistamine kogudusemajas. Külas oli Riina Toomet Märjamaalt, kelle juhendusel valmistasime geelküünlaid.
Rõõmu teeb, et neist üritustest võtab osa rohkem kui pool koguduse annetajaliikmeist, ja eriti hea meel on, et osalevad ka koguduse kõige eakamad liikmed. Tänavu tähistame Püha Nikolause mälestuspäeva 6. detsembril, järgneb koosviibimine kogudusemajas. Külla ootame Lääne praostkonna praosti Leevi Reinarut abikaasaga.
‘Endiselt suur mure on kiriku sisekliima. Niiskus kahjustab orelit ja lõhub hoonet nii seest kui ka väljast. Olude parandamiseks esitasime abitaotluse riigile, et restaureerida kiriku aknad ja konserveerida altarimaal. Kahjuks me toetust ei saanud.
Kavatseme akende restaureerimiseks koguda annetusi ja mitte lootma jääda ainult muinsuskaitseameti peale. Selleks tööks vajab kogudus 5000 eurot. Siiani on kiriku akende tarvis annetatud 30 eurot. Annetused on koguduse põhisissetulek, mis võimaldab kogudusel täita peamisi ülesandeid.
Suur tänu koguduse liikmetele, kes on oma liikmeannetuse juba teinud ja võtavad osa koguduse elust. Täname ka annetajaid, kes on teinud annetuse kiriku akende restaureerimiseks. Igaüks saab annetada oma soovi ja jõu kohaselt EELK Kirbla Püha Nikolause koguduse pangakontole EE581010602016036003 SEB Pangas või EE052200001120113326 Swedbankis. Pangakontole tasudes märkige, mille eest tasute, näiteks annetus „Aknad” või „Liikmeannetus 2015. aasta eest”.
Maie Rein, koguduse juhatuse esimees
Scripta Annalia 2015
Iga-aastaseks tavaks on saanud tähistada koguduse eakate liikmete ja juubilaride sünnipäevi ning Püha Nikolause mälestuspäeva 6. detsembril. Tänavu tähistasime koguduse liikmete sünnipäevi 24. mail pärast nelipüha pidulikku jumalateenistust. Teenistusest võttis lauluga osa Kullamaa koguduse segakoor dirigent Ivi Küla juhatusel.
Eelmise aasta lõpus tähistasime Püha Nikolause mälestuspäeva missaga 7. detsembril Kirbla kirikus, millele järgnes Püha Nikolause päeva tähistamine kogudusemajas. Külas oli Riina Toomet Märjamaalt, kelle juhendusel valmistasime geelküünlaid.
Rõõmu teeb, et neist üritustest võtab osa rohkem kui pool koguduse annetajaliikmeist, ja eriti hea meel on, et osalevad ka koguduse kõige eakamad liikmed. Tänavu tähistame Püha Nikolause mälestuspäeva 6. detsembril, järgneb koosviibimine kogudusemajas. Külla ootame Lääne praostkonna praosti Leevi Reinarut abikaasaga.
‘Endiselt suur mure on kiriku sisekliima. Niiskus kahjustab orelit ja lõhub hoonet nii seest kui ka väljast. Olude parandamiseks esitasime abitaotluse riigile, et restaureerida kiriku aknad ja konserveerida altarimaal. Kahjuks me toetust ei saanud.
Kavatseme akende restaureerimiseks koguda annetusi ja mitte lootma jääda ainult muinsuskaitseameti peale. Selleks tööks vajab kogudus 5000 eurot. Siiani on kiriku akende tarvis annetatud 30 eurot. Annetused on koguduse põhisissetulek, mis võimaldab kogudusel täita peamisi ülesandeid.
Suur tänu koguduse liikmetele, kes on oma liikmeannetuse juba teinud ja võtavad osa koguduse elust. Täname ka annetajaid, kes on teinud annetuse kiriku akende restaureerimiseks. Igaüks saab annetada oma soovi ja jõu kohaselt EELK Kirbla Püha Nikolause koguduse pangakontole EE581010602016036003 SEB Pangas või EE052200001120113326 Swedbankis. Pangakontole tasudes märkige, mille eest tasute, näiteks annetus „Aknad” või „Liikmeannetus 2015. aasta eest”.
Maie Rein, koguduse juhatuse esimees
Scripta Annalia 2015
Koguduse eakate sünnipäev
Kirbla kogudusel on tava kutsuda kord aastas kokku eakad sünnipäevalapsed, et neile õnne soovida. Tänavu sai see teoks 28. septembril. Koguduse oma liikmete kõrval oli seekord külalisi – koguduse endine õpetaja Ants Leedjärv abikaasa Tooniga. Missal pani Tooni Leedjärv helisema kiriku oreli, kuid teenis veel kaasa ka vaimuliku lauluga.
Järgnenud koosviibimisel kogudusemajas sai kaasa elada Leedjärvede meenutustele kolmveerand aasta pikkusest teenimisest Vancouveris. Ehkki Leedjärved peavad juba pensionipõlve, mindi võõrsile, et teenida sealset Eesti luterlikku kogudust.
Kuulsime võõra maa tavadest, aga ka sellest, et ehkki Vancouver asub peaaegu teisel pool maakera, on paljude sealsete eestlaste juured, nendega koos ka süda ja mõtted Kodu–Eesti külades, esivanemate radadel. Saime sirvida raamatuid ja vaadata videot.
Õnne sooviti sünnipäevalastele: Saimale 75., Ferdinandile 86. ja Lindale 87. sünnipäeva puhul.
Illimar Toomet, koguduse hooldajaõpetaja
Scripta Annalia 2014
Järgnenud koosviibimisel kogudusemajas sai kaasa elada Leedjärvede meenutustele kolmveerand aasta pikkusest teenimisest Vancouveris. Ehkki Leedjärved peavad juba pensionipõlve, mindi võõrsile, et teenida sealset Eesti luterlikku kogudust.
Kuulsime võõra maa tavadest, aga ka sellest, et ehkki Vancouver asub peaaegu teisel pool maakera, on paljude sealsete eestlaste juured, nendega koos ka süda ja mõtted Kodu–Eesti külades, esivanemate radadel. Saime sirvida raamatuid ja vaadata videot.
Õnne sooviti sünnipäevalastele: Saimale 75., Ferdinandile 86. ja Lindale 87. sünnipäeva puhul.
Illimar Toomet, koguduse hooldajaõpetaja
Scripta Annalia 2014
Kiriku korrastamine
Kirbla kirik vajab korralikku remonti. Ehkki kogudus ei suuda praegu suuremat tööd ette võtta, ei tähenda see, et midagi ei saa teha. Kirikus valitsev liigniiskus on aja jooksul kahjustanud 1770 valminud Clodti altarimaali „Issanda kirgastamine”. Maal vajab puhastamist, sellelt on pudenenud värvilaike. Tänavu taotleti Muinsuskaitse ametilt toetust restaureerimiseks.
Midagi on vaja ette võtta ka niiskuse vähendamiseks. Oleme küsinud toetust kiriku akende korrastamiseks, et saaks kirikut soojal ajal paremini tuulutada.
Maali korrastamiseks võib kuluda ligi 2300 eurot, akende restaureerimiseks 4900 eurot. Kui lugejail on võimalik ettevõtmist toetada, siis võib selleks kogudusega ühendust võtta.
Illimar Toomet, koguduse hooldajaõpetaja
Scripta Annalia 2014
Midagi on vaja ette võtta ka niiskuse vähendamiseks. Oleme küsinud toetust kiriku akende korrastamiseks, et saaks kirikut soojal ajal paremini tuulutada.
Maali korrastamiseks võib kuluda ligi 2300 eurot, akende restaureerimiseks 4900 eurot. Kui lugejail on võimalik ettevõtmist toetada, siis võib selleks kogudusega ühendust võtta.
Illimar Toomet, koguduse hooldajaõpetaja
Scripta Annalia 2014
Lauatennise laud
Augustis 2014 paigaldati Kirbla küla keskele välilauatennise laud Cornilleau Park. Aasta varem oli kogudus kirjutanud Leader-programmile taotluse ja tänu sellele on nüüd külarahva käsutuses ilmastikukindel aasta ringi õues seisev tule- ja löögikindel mängulaud. Projekti maksumus oli 1900 eurot. Kaasa aitasid toetajad ja annetajad Jaak Kastepõld; Arnold Kannike ja Kristjan Linkov OÜ-st Elpa i.e. Oleme tänulikud toetajaile, annetajaile ja abistajaile!
Angelika Puda
Scripta Annalia 2014
Angelika Puda
Scripta Annalia 2014
Kogudusel on uus juhatus
31. märtsil valis Kirbla kogudus ametisse uue juhatuse.
Maie Rein on juhatuse esimees ja sinodi saadik. Juhatusse kuuluvad ka August Rein, Angelika Puda (ka sinodi saadik) ja Karin Filippov (sinodi asendussaadik).
Õpetaja Illimar Toomet kuulub juhatusse ameti poolest. Koguduse majandusasjade järelvaatajaks valiti Helve Puda, kes on ühtlasi sinodi asendussaadik.
9. mail, nelipüha jumalateenistusel teenis lauluga kaasa Haapsalu toomkoor.
12. juulil oli kirikus kontsert "Südame suvi" Laili Jõgiaas (sopran) ja Anna Humal (orel) esitasid vaimulikku muusikat.
11.–12. septembril oli kiriku remont. Läänefassaadilt eemaldati lahtine krohv, katusel asendatakse mõned plekktahvlid.
Scripta Annalia 2013
Maie Rein on juhatuse esimees ja sinodi saadik. Juhatusse kuuluvad ka August Rein, Angelika Puda (ka sinodi saadik) ja Karin Filippov (sinodi asendussaadik).
Õpetaja Illimar Toomet kuulub juhatusse ameti poolest. Koguduse majandusasjade järelvaatajaks valiti Helve Puda, kes on ühtlasi sinodi asendussaadik.
9. mail, nelipüha jumalateenistusel teenis lauluga kaasa Haapsalu toomkoor.
12. juulil oli kirikus kontsert "Südame suvi" Laili Jõgiaas (sopran) ja Anna Humal (orel) esitasid vaimulikku muusikat.
11.–12. septembril oli kiriku remont. Läänefassaadilt eemaldati lahtine krohv, katusel asendatakse mõned plekktahvlid.
Scripta Annalia 2013
Kirbla küla lipp sai kirikus õnnistuse
Suvel tähistas Kirbla külaselts 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.
1518. aastal oli Kirbla nimi Läänemaa vakuraamatus Kirpevereksl. Külas oli kümme talu ja neli üksjalga. Hilisemast ajast on teada teisigi nimekujusid: Kyrckver, Kiribär, Kyrrefär, Kirevere jt.
Esimesed talud osteti Kirblas päriseks 1884. Varem Lihula kihelkonda kuulunud piirkond sai iseseisvaks kihelkonnaks arvatavasti 14. sajandil. Kohalik kooliharidus sai alguse kiriku juures, 1855 rajati Seira vallakool.
Pidupäev 27. juulil algas küla logo kandva lipu õnnistamisega kirikus. See oli kogudusele aasta üks rahvarohkemaid sündmusi – kirikus oli ligi 60 inimest. Rahvamaja juures heisati lipp, esinesid koorid ja tantsurühmad.
Küla logol on Kirbla kihelkonna piir 1930. aastal; astang ja kindakirja muster: Kirbla tähtede punane toon sümboliseerib 1941. aasta rasket aega – Kirbla hävitamist hävitussalklaste poolt. Lind osutab seotusele Matsalu looduskaitsealaga. Roheline värv lipul kujutab maalähedust, sinine triip Kasari jõge ja helesinine toon taevast, lootust.
Illimar Toomet
Scripta Annalia 2013
1518. aastal oli Kirbla nimi Läänemaa vakuraamatus Kirpevereksl. Külas oli kümme talu ja neli üksjalga. Hilisemast ajast on teada teisigi nimekujusid: Kyrckver, Kiribär, Kyrrefär, Kirevere jt.
Esimesed talud osteti Kirblas päriseks 1884. Varem Lihula kihelkonda kuulunud piirkond sai iseseisvaks kihelkonnaks arvatavasti 14. sajandil. Kohalik kooliharidus sai alguse kiriku juures, 1855 rajati Seira vallakool.
Pidupäev 27. juulil algas küla logo kandva lipu õnnistamisega kirikus. See oli kogudusele aasta üks rahvarohkemaid sündmusi – kirikus oli ligi 60 inimest. Rahvamaja juures heisati lipp, esinesid koorid ja tantsurühmad.
Küla logol on Kirbla kihelkonna piir 1930. aastal; astang ja kindakirja muster: Kirbla tähtede punane toon sümboliseerib 1941. aasta rasket aega – Kirbla hävitamist hävitussalklaste poolt. Lind osutab seotusele Matsalu looduskaitsealaga. Roheline värv lipul kujutab maalähedust, sinine triip Kasari jõge ja helesinine toon taevast, lootust.
Illimar Toomet
Scripta Annalia 2013
Kirbla oli esimest suve teeliste kirik
Mai keskpaigast augusti lõpuni olid Kirbla kiriku uksed pühapäeviti avatud. Nii nagu neid on kokku üle kahesaja kõikjal üle Eestimaa.
„Teeliste kirikute” projekt avardas juhusliku teelise võimalusi suvises Eestis ringi liikudes kirikutesse sisse astumiseks. Peale kiriku tuli alati juttu kogudustega seotud inimestest, huvitavatest paikadest kiriku lähiümbruses ning piirkonnas sündinud või elanud tuntud inimestest ja nende tegemistest.
Tulijaid ei olnud väga palju, aga siiski ulatus nende arv kuuest kuni 60 inimeseni. Tuldi mitmelt poolt Euroopast ja kaugemaltki, näiteks Austraaliast.
Allakirjutanule valmistasid suurimat heameelt kohalikud inimesed, kes avastasid oma kodukiriku esimest korda, kuigi on siin elanud võib-olla juba aastakümneid. Kõnelesime nendega kirikuelust ja koguduse asjust ning üllatavalt sageli elu võimalikkusest maal.
Aeg–ajalt astus kiriku lahtisest uksest keegi justkui märkamatult sisse, kõndis tasakesi pingiridade vahel, vaatas uudistavalt altarile, kantslile ja kooripealsele ning astus seejärel oma teed.
Meie pisikeses, Eesti väikseimas kivikirikus jäi mõnigi uudistaja mõtlikuks ja avaldas, et on liialt vähe huvi tundnud oma elukohale lähima koguduse tegevuse vastu. Eriti jäi meelde ühe jalgratturite grupi tänu: „Hea, et kirikud on teelistele avatud ja inimesed võivad pühakodade seinte vahel nende rahust osa saada.”
Ideaalis peab pühakoda olema teelistele avatud hoopis sagedamini. Mida rohkem inimesi saab pühakotta astuda, seda rohkem tuntakse huvi meie tegemiste vastu ja ollakse valmis tegema koostööd.
Selle suvega sai selgeks, et on vaja süvendatult uurida Kirbla kiriku ajalugu; Kirbla kirikus teeninud kirikuõpetajate ja köstrite ning koguduse piirkonnast päritud tuntud inimeste elulugusid (Kirbla köstri tütre Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobsoni armastuslugu); Lääne Liisi (Eliise Emmeliine Junts, sünd. Klaassen), perekond Uluotsa ja Eerik Kumari lugu; Kirbla kooliõpetajad jne.
Külastajad ootasid pärimuslugusid, legende ja kultuuriloo kulgemise kirjeldusi. Teelised soovisid, et tutvustan matmispaiku, sest kirik asub kalmistul.
Kirbla on väike rahulik koht, millest soovivad inimesed hoopis rohkem teada. Olen väga õnnelik, kui lugejatena oskate Kirbla kandi paremaks tutvustamiseks vajalike materjalide otsimisel aidata või viidata, kuidas informatsiooni saada. Seega tere tulemast kõigile! Usume, et Jumal saadab meie koguduse juurde häid abilisi ja vabatahtlikke töötegijaid.
Anu–Lii Jürman, juhatuse esimees, kirikuvalvur
Scripta Annalia 2012
„Teeliste kirikute” projekt avardas juhusliku teelise võimalusi suvises Eestis ringi liikudes kirikutesse sisse astumiseks. Peale kiriku tuli alati juttu kogudustega seotud inimestest, huvitavatest paikadest kiriku lähiümbruses ning piirkonnas sündinud või elanud tuntud inimestest ja nende tegemistest.
Tulijaid ei olnud väga palju, aga siiski ulatus nende arv kuuest kuni 60 inimeseni. Tuldi mitmelt poolt Euroopast ja kaugemaltki, näiteks Austraaliast.
Allakirjutanule valmistasid suurimat heameelt kohalikud inimesed, kes avastasid oma kodukiriku esimest korda, kuigi on siin elanud võib-olla juba aastakümneid. Kõnelesime nendega kirikuelust ja koguduse asjust ning üllatavalt sageli elu võimalikkusest maal.
Aeg–ajalt astus kiriku lahtisest uksest keegi justkui märkamatult sisse, kõndis tasakesi pingiridade vahel, vaatas uudistavalt altarile, kantslile ja kooripealsele ning astus seejärel oma teed.
Meie pisikeses, Eesti väikseimas kivikirikus jäi mõnigi uudistaja mõtlikuks ja avaldas, et on liialt vähe huvi tundnud oma elukohale lähima koguduse tegevuse vastu. Eriti jäi meelde ühe jalgratturite grupi tänu: „Hea, et kirikud on teelistele avatud ja inimesed võivad pühakodade seinte vahel nende rahust osa saada.”
Ideaalis peab pühakoda olema teelistele avatud hoopis sagedamini. Mida rohkem inimesi saab pühakotta astuda, seda rohkem tuntakse huvi meie tegemiste vastu ja ollakse valmis tegema koostööd.
Selle suvega sai selgeks, et on vaja süvendatult uurida Kirbla kiriku ajalugu; Kirbla kirikus teeninud kirikuõpetajate ja köstrite ning koguduse piirkonnast päritud tuntud inimeste elulugusid (Kirbla köstri tütre Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobsoni armastuslugu); Lääne Liisi (Eliise Emmeliine Junts, sünd. Klaassen), perekond Uluotsa ja Eerik Kumari lugu; Kirbla kooliõpetajad jne.
Külastajad ootasid pärimuslugusid, legende ja kultuuriloo kulgemise kirjeldusi. Teelised soovisid, et tutvustan matmispaiku, sest kirik asub kalmistul.
Kirbla on väike rahulik koht, millest soovivad inimesed hoopis rohkem teada. Olen väga õnnelik, kui lugejatena oskate Kirbla kandi paremaks tutvustamiseks vajalike materjalide otsimisel aidata või viidata, kuidas informatsiooni saada. Seega tere tulemast kõigile! Usume, et Jumal saadab meie koguduse juurde häid abilisi ja vabatahtlikke töötegijaid.
Anu–Lii Jürman, juhatuse esimees, kirikuvalvur
Scripta Annalia 2012
Rahapakk ehk Kas eestlane on annetaja rahvas?
Kogudused elavad peamiselt oma liikmete annetustest, igapäevane töö käib just nendest vahenditest. Kahjuks ei suuda korjandustest laekuv kuidagi katta kirikuhoone remondikulu.
Kirbla kirikus teame 17.–18. sajandist pärit mõisnikke just seetõttu, et nad annetasid kirikule lühtreid, karikaid ja muid tarbeesemeid. Loodan, et ühel päeval avastavad ka praegused tippettevõtjad, et kirikut toetades võib oma nime jäädvustada sajandeiks.
Mäletan Kirbla kiriku ühe viimase köstri tütre meenutust, et kirikus on kunagi annetuste kogumiseks olnud rahapakk. Kahjuks ei olnud jutustajal säilinud ühtki fotot ega rahapaku kirjeldust.
Tänavu kevadel otsustasime, et kuna Kirbla kirik on “Teeliste kirikuna” inimestele avatud, on kirikut uudistama tulnutele vaja tähelepanu köitvat võimalust teha annetus pühakoja heaks.
Soovisime toonitada, kui suur tähtsus on annetusel kiriku eelarves. Et kirik püsiks korras ja saaks ütelda külastajaile tere tulemast, vajab ta majanduslikku toetust ning iga kirikulise võimuses on anda oma panus hoone säilitamisse.
Rahapaku valmistamise võttis ette Kinksi külas elav noor andekas sepp Raul Oberschneider. Oma kätetöö eest meister tasu ei võtnud, tehes seeläbi kingituse kirikule, kogudusel tuli tasuda vaid materjali, s.o tammepuu ja metalli eest.
Valisime väärika Läänemaa noore sepa, kes on hea käe ja silmaga inimene.
13. mail Kirbla Püha Nikolause kirikusse paigutatud rahapakk näeb igati väärikas M K Anu–Lii Jürman tutvustab kirikut. välja, sobitudes hästi 15. sajandil ehitatud Eesti väiksemasse kivikirikusse.
Suur tänu kõigile Kirbla koguduse sõpradele, toetajatele, koostööpartneritele ja liikmetele, kes on kogudust ja koguduse eri töövaldkondi 2012. aastal rahaliselt toetanud!
Tuletame meelde, et endiselt saab koguduse tegevuse toetuseks teha annetusi ka pangaülekandega EELK Kirbla Püha Nikolause koguduse SEB Panga arvelduskontole 10602016036003 või Swedbanki arvelduskontole 1120113326.
Anu–Lii Jürman, juhatuse esimees
Scripta Annalia 2012
Kirbla kirikus teame 17.–18. sajandist pärit mõisnikke just seetõttu, et nad annetasid kirikule lühtreid, karikaid ja muid tarbeesemeid. Loodan, et ühel päeval avastavad ka praegused tippettevõtjad, et kirikut toetades võib oma nime jäädvustada sajandeiks.
Mäletan Kirbla kiriku ühe viimase köstri tütre meenutust, et kirikus on kunagi annetuste kogumiseks olnud rahapakk. Kahjuks ei olnud jutustajal säilinud ühtki fotot ega rahapaku kirjeldust.
Tänavu kevadel otsustasime, et kuna Kirbla kirik on “Teeliste kirikuna” inimestele avatud, on kirikut uudistama tulnutele vaja tähelepanu köitvat võimalust teha annetus pühakoja heaks.
Soovisime toonitada, kui suur tähtsus on annetusel kiriku eelarves. Et kirik püsiks korras ja saaks ütelda külastajaile tere tulemast, vajab ta majanduslikku toetust ning iga kirikulise võimuses on anda oma panus hoone säilitamisse.
Rahapaku valmistamise võttis ette Kinksi külas elav noor andekas sepp Raul Oberschneider. Oma kätetöö eest meister tasu ei võtnud, tehes seeläbi kingituse kirikule, kogudusel tuli tasuda vaid materjali, s.o tammepuu ja metalli eest.
Valisime väärika Läänemaa noore sepa, kes on hea käe ja silmaga inimene.
13. mail Kirbla Püha Nikolause kirikusse paigutatud rahapakk näeb igati väärikas M K Anu–Lii Jürman tutvustab kirikut. välja, sobitudes hästi 15. sajandil ehitatud Eesti väiksemasse kivikirikusse.
Suur tänu kõigile Kirbla koguduse sõpradele, toetajatele, koostööpartneritele ja liikmetele, kes on kogudust ja koguduse eri töövaldkondi 2012. aastal rahaliselt toetanud!
Tuletame meelde, et endiselt saab koguduse tegevuse toetuseks teha annetusi ka pangaülekandega EELK Kirbla Püha Nikolause koguduse SEB Panga arvelduskontole 10602016036003 või Swedbanki arvelduskontole 1120113326.
Anu–Lii Jürman, juhatuse esimees
Scripta Annalia 2012
Konsistooriumi aukiri Anu-Lii Jürmanile
EELK konsistoorium andis Kirbla Püha Nikolause koguduse esimehele Anu-Lii Jürmanile aukirja pikaaegse ustava töö eest koguduses. Aukirja andis üle Lääne praost Tiit Salumäe 1. juulil peetud jumalateenistusel.
Scripta Annalia 2012
Scripta Annalia 2012
Talgud Kirbla köstrimaja müüridel
Kirbla kogudus sai alles sel aastal taas köstrimaja varemete õnnelikuks omanikuks.
Varemed olid kasvanud täis suuri puid ja põõsaid. Muinsuskaitseinspektor Kalli Pets oli juba varem juhtinud tähelepanu vajadusele puhastada köstrimaja varemed puudest ja võsast ning müürid konserveerida. Ajast aega on talgud olnud külas üks tulemuslik ühistegevus. Seega kuulutas ka koguduse juhatus varemete puhastamiseks välja 2. aprillil talgud. Talgulisi kogunes 20, küla
elanike kõrval oli osalejaid Tallinnast ja Märjamaalt. Tööpäev algas kell 11, viimased tublid töömehed lahkusid kl 16.30. Päev oli pingeline ja väsitav, kuid töö oli silmaga nähtav ja tõi rahulolu. EELK Kirbla koguduse juhatus tänab kõiki tublisid talgulisi ja sponsoreid ning talgusupi keetjat. Usume, et talgutöö saab külaelanike harjumuspäraseks koostöövormiks. Nii saab kü- las mõnigi töö kiiresti tehtud ja meie koduküla tunne tugevdatud.
Anu–Lii Jürman
Scripta Annalia 2011
Varemed olid kasvanud täis suuri puid ja põõsaid. Muinsuskaitseinspektor Kalli Pets oli juba varem juhtinud tähelepanu vajadusele puhastada köstrimaja varemed puudest ja võsast ning müürid konserveerida. Ajast aega on talgud olnud külas üks tulemuslik ühistegevus. Seega kuulutas ka koguduse juhatus varemete puhastamiseks välja 2. aprillil talgud. Talgulisi kogunes 20, küla
elanike kõrval oli osalejaid Tallinnast ja Märjamaalt. Tööpäev algas kell 11, viimased tublid töömehed lahkusid kl 16.30. Päev oli pingeline ja väsitav, kuid töö oli silmaga nähtav ja tõi rahulolu. EELK Kirbla koguduse juhatus tänab kõiki tublisid talgulisi ja sponsoreid ning talgusupi keetjat. Usume, et talgutöö saab külaelanike harjumuspäraseks koostöövormiks. Nii saab kü- las mõnigi töö kiiresti tehtud ja meie koduküla tunne tugevdatud.
Anu–Lii Jürman
Scripta Annalia 2011
Jüri Uluots — Kirblast pärit suurmees
13. jaanuaril 1890 sündis Kirbla vallas Uluste küla Jaanse talus Jüri Uluots. Aastail 1899–1902 õppis ta Vanamõisa vallakoolis, 1902 –1904 Karuse kihelkonnakoolis ja 1904–1907 Pärnu linnakoolis. Psühholoogiliselt olevat talle raskeim hetk olnud Pärnu gümnaasiumisse sissesaamine 1907. aastal. Sinna vastuvõtmise rõõmsa uudise peale läinud Jüri Pärnust jalgsi oma kodutallu, esimesed kümmekond kilomeetrit lausa joostes!
1910. aastal Peterburi ülikooli astumine ja kõrghariduse omandamine Uluotsale enam probleeme ei tekitanud. 1916. aastal lõpetaski ta siis juba Petrogradi nime kandnud ülikooli õigusteaduskonna. Professori kutseks valmistumise pooleli jätnud, lahkus Jüri Uluots 22. jaanuaril 1918 Petrogradist kodumaale.
Kuni Saksa okupatsiooni lõpuni elas ta vanemate juures, 1918. aasta lõpust hakkas aga töötama Haapsalus rahukohtuniku ja kohtu–uurijana. 1920 sai Jüri Uluotsast Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud. Ta oli üks kolmest juristist, kes pani aluse eestikeelsele õigusteaduskonnale. 1927. aastal sai Jüri Uluotsast esimene eestlasest Eesti õiguse ajaloo korraline professor. Siis arendas ta koos kolleegidega välja Eesti riigi õigusliku järjepidevuse ideoloogia alused.
Hiljem, aastail 1942–1944 oli ta õigusteaduskonna dekaan. Teadlasena uuris Jüri Uluots Eesti õiguse ajalugu, agraar– ja asustusajalugu. Tema üks tähtsamaid õigusajaloo–alaseid teadustöid oli „Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil. (Õigus nr 2, 1935, ja nr 2, 1936). Selles uurimuses vaatles Uluots eestlaste (peamiselt saarlaste) sõlmitud lepinguid vallutajatega, analüüsis muistsete eestlaste vaateid õigusele ja üritas oletada, mil määral võisid need pärast 13. sajandit Eestis edasi elada.
Jüri Uluots uuris ka oma kodukandi ajalugu. Tema sulest ilmus 1938. aastal põhjalik artikkel (Cotze und Sorve und die quarta des Ordens in Läänemaa. Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1937, I. Tartu 1938), milles teadlane näitas, et ajalooallikais mainitud Cotze ja Sorve on identsed Karuse kihelkonnaga. Samas kirjutises analüüsis ta paljusid Läänemaa varakeskajaga seotud probleeme, oletades muu hulgas, et Matsalu lahe lõunakaldal Metsküla lähedasel Kalepi mäel asus vahipost, mis jälgis Matsalu lahes toimunud laevaliiklust.
Jüri Uluotsast sai Eesti Vabariigis tuntud poliitik ja riigitegelane. Ta oli Asutava Kogu, I, II, IV ja VI riigikogu liige, 1938–1939 riigivolikogu esimees, Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti üks peamisi autoreid, 1937–1940 aga ka Isamaaliidu keskjuhatuse esimees.
12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 oli Jüri Uluots Eesti Vabariigi peaminister. Alludes Nõukogude Liidu ultimaatumile, tuli tal siis oma amet Johannes Vares– Barbarusele üle anda. Hiljem õnnestus tal koos perega varjuda ja nii vältida nõukogulikke repressioone, mille alla langesid kõik teised Eesti Vabariigi tähtsamad riigimehed.
Kui algas Saksa okupatsioon, hakkas Jüri Uluots taas toimima Eesti Vabariigi peaministrina, nüüd juba ka (nagu nägi ette Eesti põhiseadus) Venemaale küüditatud presidendi ülesannetes. 29. augustil 1941 andis ta Tartu sakslasest välikomandandile üle memorandumi Eesti seisundi kohta ning Eesti valitsuse taasloomiseks. Eesti Vabariigi Valitsuse ellukutsumine tookord ebaõnnestus, sest Saksamaa ei kavatsenudki tunnustada Eesti iseseisvust. Ometi kujunes Jüri Uluots just Saksa okupatsiooni päevil eestlaste moraalse vastupanu sümboliks. 1944 kutsus ta Eesti kodanikke üles astuma relvastatud võitlusse uue Nõukogude okupatsiooni vastu. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas peaministri asetäitja Otto Tiefiga. Juba järgmisel ööl — 19. septembril vastu 20. septembrit 1944 — põgenes ta raskesti haigena mootorpurjekal Atlantic koos perega Rootsi. Seal paigutati ta Stockholmis haiglasse, kus ta juba 9. jaanuaril 1945 suri — tal oli maovähk.
27. märtsil 1945 maeti ta Stockholmi metsakalmistule ja enam kui 50 aastaks jäi Eesti riigimehe põrm võõrasse mulda.
31. augustil 2008 jõudis Jüri Uluots aga jälle tagasi koju. Sel päeval sängitati tema põrm auavaldustega Uluotsade matmispaigale kodukihelkonna Kirbla kirikaias.
Jüri Uluotsa elu ja tegevus langes Eestile saatuslikku aega. Jüri Uluots täitis aga Eesti riigivõimu õigusliku järjepidevuse kandjana Eestile hädavajalikku rolli — kuulutas okupeeritud Eestis 1944. aasta septembris välja seadusliku Eesti valitsuse ja sõitis surmahaigena Rootsi, et maa uue anastamise tingimustes nüüd juba eksiiliski veel midagi Eesti riikluse järjepidevuse kaitseks ette võtta.
Mati Mandel, ajaloolane
Scripta Annalia 2010
1910. aastal Peterburi ülikooli astumine ja kõrghariduse omandamine Uluotsale enam probleeme ei tekitanud. 1916. aastal lõpetaski ta siis juba Petrogradi nime kandnud ülikooli õigusteaduskonna. Professori kutseks valmistumise pooleli jätnud, lahkus Jüri Uluots 22. jaanuaril 1918 Petrogradist kodumaale.
Kuni Saksa okupatsiooni lõpuni elas ta vanemate juures, 1918. aasta lõpust hakkas aga töötama Haapsalus rahukohtuniku ja kohtu–uurijana. 1920 sai Jüri Uluotsast Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud. Ta oli üks kolmest juristist, kes pani aluse eestikeelsele õigusteaduskonnale. 1927. aastal sai Jüri Uluotsast esimene eestlasest Eesti õiguse ajaloo korraline professor. Siis arendas ta koos kolleegidega välja Eesti riigi õigusliku järjepidevuse ideoloogia alused.
Hiljem, aastail 1942–1944 oli ta õigusteaduskonna dekaan. Teadlasena uuris Jüri Uluots Eesti õiguse ajalugu, agraar– ja asustusajalugu. Tema üks tähtsamaid õigusajaloo–alaseid teadustöid oli „Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil. (Õigus nr 2, 1935, ja nr 2, 1936). Selles uurimuses vaatles Uluots eestlaste (peamiselt saarlaste) sõlmitud lepinguid vallutajatega, analüüsis muistsete eestlaste vaateid õigusele ja üritas oletada, mil määral võisid need pärast 13. sajandit Eestis edasi elada.
Jüri Uluots uuris ka oma kodukandi ajalugu. Tema sulest ilmus 1938. aastal põhjalik artikkel (Cotze und Sorve und die quarta des Ordens in Läänemaa. Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1937, I. Tartu 1938), milles teadlane näitas, et ajalooallikais mainitud Cotze ja Sorve on identsed Karuse kihelkonnaga. Samas kirjutises analüüsis ta paljusid Läänemaa varakeskajaga seotud probleeme, oletades muu hulgas, et Matsalu lahe lõunakaldal Metsküla lähedasel Kalepi mäel asus vahipost, mis jälgis Matsalu lahes toimunud laevaliiklust.
Jüri Uluotsast sai Eesti Vabariigis tuntud poliitik ja riigitegelane. Ta oli Asutava Kogu, I, II, IV ja VI riigikogu liige, 1938–1939 riigivolikogu esimees, Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti üks peamisi autoreid, 1937–1940 aga ka Isamaaliidu keskjuhatuse esimees.
12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 oli Jüri Uluots Eesti Vabariigi peaminister. Alludes Nõukogude Liidu ultimaatumile, tuli tal siis oma amet Johannes Vares– Barbarusele üle anda. Hiljem õnnestus tal koos perega varjuda ja nii vältida nõukogulikke repressioone, mille alla langesid kõik teised Eesti Vabariigi tähtsamad riigimehed.
Kui algas Saksa okupatsioon, hakkas Jüri Uluots taas toimima Eesti Vabariigi peaministrina, nüüd juba ka (nagu nägi ette Eesti põhiseadus) Venemaale küüditatud presidendi ülesannetes. 29. augustil 1941 andis ta Tartu sakslasest välikomandandile üle memorandumi Eesti seisundi kohta ning Eesti valitsuse taasloomiseks. Eesti Vabariigi Valitsuse ellukutsumine tookord ebaõnnestus, sest Saksamaa ei kavatsenudki tunnustada Eesti iseseisvust. Ometi kujunes Jüri Uluots just Saksa okupatsiooni päevil eestlaste moraalse vastupanu sümboliks. 1944 kutsus ta Eesti kodanikke üles astuma relvastatud võitlusse uue Nõukogude okupatsiooni vastu. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas peaministri asetäitja Otto Tiefiga. Juba järgmisel ööl — 19. septembril vastu 20. septembrit 1944 — põgenes ta raskesti haigena mootorpurjekal Atlantic koos perega Rootsi. Seal paigutati ta Stockholmis haiglasse, kus ta juba 9. jaanuaril 1945 suri — tal oli maovähk.
27. märtsil 1945 maeti ta Stockholmi metsakalmistule ja enam kui 50 aastaks jäi Eesti riigimehe põrm võõrasse mulda.
31. augustil 2008 jõudis Jüri Uluots aga jälle tagasi koju. Sel päeval sängitati tema põrm auavaldustega Uluotsade matmispaigale kodukihelkonna Kirbla kirikaias.
Jüri Uluotsa elu ja tegevus langes Eestile saatuslikku aega. Jüri Uluots täitis aga Eesti riigivõimu õigusliku järjepidevuse kandjana Eestile hädavajalikku rolli — kuulutas okupeeritud Eestis 1944. aasta septembris välja seadusliku Eesti valitsuse ja sõitis surmahaigena Rootsi, et maa uue anastamise tingimustes nüüd juba eksiiliski veel midagi Eesti riikluse järjepidevuse kaitseks ette võtta.
Mati Mandel, ajaloolane
Scripta Annalia 2010
Väikese koguduse suur sündmus
Septembri lõpus oli Kirbla kirikus pidulik jumalateenistus, konfirmeeriti kuus kohalikku noort. Talituse pidas õpetaja Illimar Toomet, assisteeris diakon Toomas Maarand, muusikaga teenis kaasa Gunnar Grencštein. Koguduse liikmeteks võeti kohalikud noored. Kümmekond aastat tagasi olid nad kõik käinud samas koguduse pühapäevakoolis. Kirbla põhikooli lõpetamise järel on nad küll Kirblast lahkunud, kuid peaaegu iga nädalalõpu veedavad nad kodukohas. Vähemalt kord aastas võis neid näha ka kirikus – jõuluõhtu jumalateenistusel. Küllap jäi pühapäevakoolist neile hinge midagi, mis tõi neid kirikusse.
Leerikursust alustasime augustis. Noorte arvamus oli, et leeri tulek on loomulik jätk ristimisele (ainult üks kuuest oli ristimiata). Osalejad tundsid üksteist, nad olid omavahel sõbrad.
Leerikursust juhtis diakon Toomas Maarand, paar korda kohtus nendega õpetaja Illimar Toomet.
Noorte arvates avardas leerikursus nende mõttemaailma ja arendas silmaringi. Muutusid ka suhted iseenda ja lähedastega – ikka paremaks.
Noored loodavad oma osalemisega aktiveerida koguduse tegevust. Uuel aastal taasalustame pühapäevakooli, koos hakkab käima noortering. Noortel on mõndagi pakkuda ka vanematele koguduseliikmetele.
Septembrisse järi teinegi suursündmus – kirikus oli laulatustalitus, mille pidas õpetaja Illimar Toomet.
Toomas Maarand, diakon
Scripta Annalia 2009
Leerikursust alustasime augustis. Noorte arvamus oli, et leeri tulek on loomulik jätk ristimisele (ainult üks kuuest oli ristimiata). Osalejad tundsid üksteist, nad olid omavahel sõbrad.
Leerikursust juhtis diakon Toomas Maarand, paar korda kohtus nendega õpetaja Illimar Toomet.
Noorte arvates avardas leerikursus nende mõttemaailma ja arendas silmaringi. Muutusid ka suhted iseenda ja lähedastega – ikka paremaks.
Noored loodavad oma osalemisega aktiveerida koguduse tegevust. Uuel aastal taasalustame pühapäevakooli, koos hakkab käima noortering. Noortel on mõndagi pakkuda ka vanematele koguduseliikmetele.
Septembrisse järi teinegi suursündmus – kirikus oli laulatustalitus, mille pidas õpetaja Illimar Toomet.
Toomas Maarand, diakon
Scripta Annalia 2009
