Kirbla Püha Nikolause kirik on väikseim kivikirik Eestis (pikkus 28,9 m, laius 11 m). Hoone rajati Lihula kiriku abikirikuks Saare-Lääne piiskop J. Orgase eestkostel u.a 1500. Esimene kirjalik teade kiriku olemasolust pärineb aastast 1531.
Kirikuhoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ning kolme võlvikuga. Neist idapoolseim on teistest võidukaarega eraldatud ning kujundatud nõnda kooriruumiks. See võlvik on kogu põhjaseina laiuse ümara niši tõttu ka laiem kui läänepoolsed võlvikud. Lihtsa kujundusega vööndkaar pikihoones toetub ümaratele rippturpadele (rõdu ehitamisel rikutud), mida ehib piiskop Orgase kolme rombiga vapikilp.Lõunaseinas asetsev müüritrepp saab alguse hoone edelanurgast. Sealtkaudu pääseb ka torni, mis oletatavasti on ehitatud kahes järgus - alumine osa hiljemalt XVIII sajandil, ülemine XIX sajandil.
Kirikul on kaks ust - ilma raidportaalita peauks asetseb torni all lääneseinas. Teine sissepääs, kustkaud pääseb kooriruumi, on lõunaseinas.Hoone teevad omapäraseks akende ebaühtlane suurus ja asetsemine. Üks aken asetseb põhjaseinas, lääneseinas on ümarkaarne aken ning lõunaseina akendest keskmine on võrreldes teistega palju kitsam ja kõrgem.
Altarimaal “Jeesuse aukirgastamine” Clodt, 1770 (õli, lõuend)
